Vaimsest tervisest räägitakse üha rohkem ja rohkem ning aina enam inimesi on jõudnud arusaamiseni, et see on sama oluline kui füüsiline tervis. Need toetavad üksteist ning selleks, et end maksimaalselt hästi tunda, peab mõlema poolega tegelema. Minu arvates on füüsilise poolega tegelemine aga oluliselt lihtsam kui vaimse. Tihtipeale kipub aga mõlema puhul minema nii, et tehakse algus ja kui mingi hetk tundub kõik hästi olevat, siis pühendutakse järjest vähem. Tegelikult peaks mõlema poolega tegelema terve elu. Miks? Sest meie elu on ju pidevas muutumises. Üks hetk võib ju kõik korras olla, aga siis läheb aeg mööda ja avastad taas, et oled jõudnud ummikusse. Nullist jälle alustada on aga palju raskem, kui et panustada mõlemasse natukene IGA päev. Olgu see siis 5 minutit meditatsiooni, tänulikkusepäevik, pooletunnine jalutuskäik, raamatu lugemine jne. Sa ei pea selleks panustama tunde oma päevast, piisab ka sellest kui võtad esialgu oma päevast 30 minutit ja keskendud täielikult iseendale. Kui Sa ei tea mida teha sooviksid, siis proovi end lihtsalt välja lülitada ja olla vaikuses. Täielikus vaikuses. Me viibime enamus ajast tohutu müra sees. Me ei oska olla vaikuses – alati peab taustaks käima telekas või klappidest tulema muusika. Minul on küll hetki, kus ma naudin täielikku vaikust. Ma lihtsalt istun kodus vaikuses, silmad kinni ja olen. See on kuidagi niivõrd rahustav. Tänapäeva elutempo on kiire ja stressirohke, pidevalt on pinge peal. Tahame saavutada edu ja seda võimalikult kiiresti. Selleks rabame terve päev tööd teha, võtame endale hunnik kohustusi. Lõpuks aga oleme kimpus ärevuse ja depressiooniga, tekib läbipõlemine. Kui aga uurida edukate inimeste elusid, siis enamus neist võtavad IGA PÄEV aega iseenda jaoks. Paljudel on lausa oma rutiinid välja kujunenud nii hommikuks kui ka õhtuks. Ja päriselt, see on niiiniiii oluline ja kui Sa hakkad seda tegema, siis alles taipad seda. Taipad, kui palju paremaks see Sinu elu muudab. See aitab luua selgust ja mõtteid korrastada. Lõpptulemusena suudad Sa päeva jooksul rohkem keskenduda, olla produktiivsem ja saavutada edu kiiremini.

Mina olen üldiselt loomult alati positiivne, särav, optimistlik, elurõõmus. Aga ka minul on olnud perioode kus olen langenud niiöelda musta auku. Seda justnimelt seetõttu, et olen andja ning kui vastu ei saa, siis üks hetk saab karikas tühjaks ja kui olen ka ise selle täitmise unarusse jätnud, siis on madalseis kiire tulema. Üldiselt olen saanud iseseisvalt sealt välja. Kuidas? Keskendungi rohkem iseendale. Võtan aega oma hobidega tegelemiseks, veedan aega looduses, hakkan taaskord pidama tänulikkuse päevikut (tänulikkust praktiseerin küll iga päev, aga sellistel hetkedel kirjutan ka üles oma mõtted, sest siis on sellel kuidagi veelgi suurem mõju), loen raamatuid, käin rohkem jalutamas, sisestan endale positiivseid sõnumeid. Õpi iseennast tundma. Pane tähele, mis tegevused teevad Sind rõõmsamaks ja kasuta neid madalseisude ajal. Ma tean, et kui tegeleda iseendaga iga päev, siis saab selliseid madalseise kenasti vältida. Aga olen ka kiire elutempo juures selle aegajalt unustanud. Ja vahepeal on tunne nagu tahaks teha ühe suure RESTARDI.

Eelmise aasta lõpus kutsus mind sõber ühte teraapiasse, prooviseansile. See ongi see teraapia millest tahaksin täna veidi lähemalt rääkida – Biofeedback teraapia L.I.F.E. seadme abil. See tundus minu jaoks alguses väga müstiline. Kuidas saab üks aparaat mind lugeda ja mind aidata? L.I.F.E. seade mõõdab inimese pingeid ja stressinäitajaid heli, valguse, värvidega ehk madalsagedustega näiteks nagu pulsikella kandmise korral. See aparaat siis põhimõtteliselt tuvastab Sinu negatiivsed sundmõtted, kinnisideed, mõtte- ja käitumismustrid. Need on tihtipeale peidus Sinu alateadvuses ja igapäevaselt ei oskagi nendele erilist tähelepanu pöörata. Teraapia ajal ei pea Sina ise midagi rääkima. Esmalt võid küll anda terapeudile suuniseid, et mis teemad Sind rohkem huvitavad – töö, suhted, pere, tervis jne. SIIT leiad infot, mis valdkondadega teraapia peamiselt tegeleb. Kui on leitud mingi probleemsem punkt, siis minnakse süvitsi sealt juba edasi. Sina lihtsalt istud ja kuulad. Sinu pea, randmete ja pahkluude ümber on andurid, mis on ühendatud arvutiga.

Põnev eksole? Metafüüsika. Mina usun. Usun, et me kiirgame endast välja miskit, mida annab lugeda. Usun ka energiatesse. Mõne inimesega koos aega veetes kohe tunned, et saad energiast täis laetud. Minu elus on mõned sellised inimesed ja olen nii tänulik selle eest. Osad inimesed aga kuidagi nagu lihtsalt imavad Sind tühjaks ja tekib väsimus, kurnatus ning mõnikord isegi peavalu. Aga tagasi teraapia juurde. Aparaadis on erinevaid negatiivseid mõttevorme tohutult palju ja kõiki ei jõua läbi käia, kuid kui terapeut leiab mingi probleemsema punkti, siis sealt edasi oskab ta juba vaadata, mis mõttevormid veel läbi käia. Erinevaid punkte kontrollides 5 sekundiga annab arvuti numbri skaalal 0-100. 0 näitab, et see punkt on kõige rohkem sinu jaoks paigast ära ja 100 näitab, et see on ideaalselt paigas. Kui number on madal, ehk alla 50-ne siis peab hakkama seda tasakaalustama. Iga punkti tasakaalustamine ja blokeeringu eemaldamine võib võtta erineva aja. Mõnikord piisab minutist, mõnikord läheb kauem aega. Mida kauem see aega võtab, seda kaugemast minevikust on probleem pärit ja seda suurem stress ja pinge see on Su kehale. Esimesel sessioonil oli näiteks punkt “Valus emotsionaalne side, suhte trauma” mul 1 ja selle tasakaalustamiseks läks aega kolm minutit. “Mineviku traumad” oli 2, tasakaalustamiseks läks aega 4 minutit. Punktid, mille tasakaalustamiseks läheb minut näitab, et stressor on toimunud poole aasta jooksul. Punktid, mille tasakaalustamiseks läheb üle nelja minuti, on pärit lausa lapsepõlvest. Minu puhul läks igal juhul päris palju asju täppi.

Mida terapeut siis veel minu kohta aasta alguses rääkis, lähtudes aparaadist saadavast infost:

  • Ma ei oska öelda “ei” ning seetõttu olen end ära kurnanud. Nagu ma olen juba maininud, siis ma paraku kord juba olen oma loomult andja. Selle sõna “ei” ütlemine tuleb mul aga järjest paremini välja. Mõtlen rohkem ka iseenda vajadustele ja panen iseennast esikohale. Isekus? Mina arvan, et mitte. Võib-olla kunagi arvasin ja seetõttu tundsin ka end “ei” öeldes halvasti ja ei teinud seda isegi siis kui oleksin tahtnud. Ikka alati tahtsin aidata, isegi siis kui teadsin, et minu enda asjad jäävad siis tagaplaanile. Aga kes siis veel Sind hoiab kui mitte Sina ise? Peab õppima end rohkem austama ja armastama, siis teevad seda ka teised. Lisaks olen hakanud ka oma aega üha rohkem väärtustama ja olin üsna valiv, kellega ma seda jagan.
  • Ma keelan iseendale armastust, pole valmis armastust vastu võtma (armastuse vastuvõtmine oli teisel sessioonil lausa 0 ja selle tasakaalustamiseks kulus neli minutit). Mul oli ka blokk meessoo vastu. Ohjah. Armastus ja suhted – see on keeruline teema. Ma ise tunnen, et olen andestanud, aga ilmselt alateadvusesse on ikka midagi jäänud. Sõbrannad, kellele olen oma suhte lugusid rääkinud või kes on kõike kõrvalt näinud, on ikka imestanud kuidas üks inimene nii palju jama enda ellu saab. Jah, kindlasti on naisi, kes palju hullemat kogenud. Aga siiski. Iga suhe jätab ilmselt oma jälje ja ma olen enda ümber korraliku kaitsemüüri ehitanud. Tundsin ka ise, et mul on raske kedagi endale liiga lähedale lasta. Nii kui keegi hakkas rohkem meeldima, hakkasin otsima vigasid või põhjuseid, miks ta mulle tegelikult ei sobi.
  • Oled füüsiliselt ja mentaalselt kurnatud. Oled võtnud liiga palju teha ja aega iseenda jaoks ei jäta. Nii oligi see periood. Ma tahtsin palju teha. Öeldakse ikka, et kes teeb, see jõuab. Aga igal asjal on mingi piir. Kui oled end ikka ära kurnanud, siis peab aegajalt aja maha võtma ja puhkama. Ma olen ka inimene, kes ei oska puhata ja tunneb justkui süümepiinu kui pikutan ja vaatan Netflixi. Iga sekund on vaja ikka midagi kasulikku teha. Tegelikult ju pole nii.

Teraapia ajal ei pidanud ma ise midagi rääkima, aga ma sain niivõrd palju infot, mis pani mind mõtlema ja analüüsima. Ühe teraapiasessiooni jooksul tundsin niivõrd palju erinevaid emotsioone ning kohati oli see isegi päris intensiivne. Ma käisin teraapias vist kokku viiel korral, iga umbes kolme nädala tagant. Iga kord kui läksin teraapiasse, nägi terapeut, et olen kurnatud. Teraapia jooksul tundsin vahepeal kuidas pea hakkas meeletult valutama. Ühe sessiooni jooksul tundsin kord et tahaks nutta, siis tundsin õnnetunnet ja tänulikkust, siis jälle veidi kurbust. Peavalu oli vist pea iga sessiooni ajal. Mingi hetk tekkis meeletu väsimus. Terapeut teadis, et ma tegelen ka muidu enesearenguga ja ta julges minul ühe sessiooni jooksul päris palju punkte läbi teha. Seetõttu ilmselt tundus ka see nii intensiivne. Sessiooni ajal rääkisime terapeudiga vahepeal täiesti suvalistel teemadel. Ma ei kurtnud väga muresid ja me üldiselt ei analüüsinud aparaadist tulnud infot. See oli minu enda teha. Ja lõppkokkuvõttes on selle sessiooni eesmärk ikkagi need punktid lihtsalt tasakaalustada ja teha niiöelda restart. Ja teate. Pärast igat sessiooni ma tundsin meeletut kergustunnet. Üks kord läksin pärast sessiooni kohe Bachata tantsutundi ja oi kui vabalt ma sain end tunda. Sain ka sõbrannaga kokku, kes tegi kohe märkuse, et ma säran. Ja nii oligi. Ma tundsin end kergemana, energilisena, elurõõmsamana. Uskumatu eksole. Aga proovi ise ka.

Sessioon läbi, mis edasi? Edasi on kõik Sinu enda kätes. Sa kas analüüsid tulemusi ja muudad oma käitumismustrit või jätkad samamoodi nagu varem ja tekib uus langus. Mõnikord toimuvad muutused alateadlikult. Sa paned tähele, et ei ärritu enam nii kergelt, stress on maandunud, Sa ei ole enam nii ärev ja käitud teatud olukordades teisiti kui tavaliselt. Järgmisel sessioonil vaadatakse tavaliselt läbi ka punktid, mis eelmisel sessioonil olid madalate väärtustega. Minul olid need eelmise sessiooniga võrreldes tavaliselt paremate näitajatega. Tegelikult ma teadsin, mida pean muutma, aga kinnistunud negatiivsete käitumismustrite muutmine võtab aega ja sellega peab tegelema. Minevikusündmused jäävad meid ikka alati mõjutama. Millisel määral – seda otsustad Sina. Samad negatiivsed sundmõtted ja käitumismustrid kipuvad tagasi hiilima, kui Sa lased. Mis kasu siis teraapiast on? Tänu teraapiale õppisin ma end kõrvalt vaatama ja enda käitumist analüüsima. Ma tean nüüd, kust teatud käitumismustrid tulevad. Ma olen teadlikum oma sügavamatest probleemidest ja tean mille kallal pean veel tööd tegema. Samas tõesti tundsin ka, et käitusin mõnes olukorras täitsa endale teadvustamata hoopis teisiti ja hiljem analüüsides pani tihti lausa imestama.  

Sellel ajal kui käisin teraapias, tekkis minu ellu üks sümpaatne inimene. Mul olid lootused, ma lasin endale ligi, ma avasin end. Aga siis see inimene kadus. Vana mina oleks ehk nutnud ja end haletsenud, et kuidas jälle nii. Aga uus mina oli tänulik selle eest, mida see inimene minu ellu tõi ja läks rõõmsalt eluga edasi. Minu silmisse tuli taaskord sära, minu energia taastus, minu ellu tulid uued inimesed ja uued võimalused. Ma andsin elule rohkem võimalusi. Ma õppisin ütlema “ei”, õppisin puhkama. Leidsin tasakaalu, tegin iseendaga rahu. Ma olen tänulik, et sõber kutsus mind sellesse teraapiasse, sest minu elu see muutis, sest ma uskusin sellesse ja ma lasin sel end aidata. Ma tõesti olen ajaga õppinud hindama pisikesi asju ning olema tänulik selle eest, mis ja kes minu elus on just nüüd ja praegu, sellel eluetapil, selles hetkes. Tihti, kui ma tunnen, et kurbus tikub ligi või tuju hakkab pahaks kiskuma, siis suunan oma mõtted tänulikkuse juurde. Mõtlen sellele, mis minu elus on praegu hästi ja mis on antud päevas hästi läinud. Jah, on täiesti okei tunda vahepeal kurbust, kuid sel ei tohi lasta võimust võtta. Sest tegelikult on elus nii palju head, palju võimalusi, palju ilu. Tuleb osata märgata!

Tahan veel ka ära mainida, et ainult teraapias käimine imesid ei tee. Sa pead ka ise hakkama tegelema, kui soovid päriselt midagi muuta! Sama on ju ka siis kui käid psühholoogi või näiteks füsioterapeudi juures. Nemad annavad ka reeglina oma kliendile kaasa harjutused või juhised, mida peab kodus ise tegema või millele tähelepanu pöörama, aga kui Sa neid ei tee, siis pole nendest ka abi. Kui Sa soovid midagi muuta, siis pead selle nimel ka tegutsema. Sina ise pead võtma vastutuse oma elu eest. Teraapiad toetavad ja suunavad Sind ning aitavad ehk kiiremini leida selle õige tee. Igal juhul mina soovitan sellele teraapiale anda võimaluse! Mina ei kahetse. Plaanin nüüd lähiajal uuesti minna. Pikk vahe on sees olnud ja huvitav oleks teada, mis ja kas miskit on muutunud. Lisaks tahaksin ka veidi teisi teemasid lasta uurida.

Minu päris mitu tuttavat on samuti saanud palju abi biofeedback teraapiast. Tean üht paari, kelle elu muutis see ikka päris palju. Kuid siin mainin ka seda, et nad ise tahtsid seda ja nägid ka ise väga palju selleks vaeva, teraapia toetas seda kõike. Lifekeskuse lehelt leiad samuti erinevate inimeste kogemusi, leiad need SIIT.

Kas Sinul on kogemust biofeedback teraapiaga? Jaga seda minuga 🙂

Kui Sind kõnetas see teraapia ja tekkis ka endal huvi proovida, siis mul on Sulle head uudised. Neljapäeval, 22.09, lükkan enda Instagrami lehel käima ühe loosimängu, kus koostöös Lifekeskusega loosime välja ühe kinkekaardi tunnisele seansile.

1 Vasta

Jäta kommentaar

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga